2023. aasta rahatähed
Osta: e-pood
2015.aasta rahatähed
Neid rahatähti Seto Pank alates 1.augustist 2023 enam ei väljasta.
ARHITEKTUUR
Seto kümne kroonine on rännak Setomaa arhitektuurialadele ning seto eepose PEKO lätetele. Rahal on kujutatud sümboleid mis on olnud ja on tänapäeval märgilise tähendusega: seto taluväravad ning tänapäevane värav Setomaale Meremäe torn, kust avaneb vaade kogu Setomaale ning kus lehvib ööpäevaselt seto lipp.
Meremäe mägi
Meremäe mägi, ka Mere mägi on kõrgendik Vaaksaare kõrgustikul, mis kuulub Haanja kõrgustiku idapoolsesse ossa. Kõrgus merepinnast on 204 m. Vaaksaare kõrgustik on moreenkingustik kus põllulaigud kõrgendike vahel vahelduvad metsatukade ja niitudega. Meremäe mägi asub Kalatsova ja Mereküla piiril. Meremäe mäelt paistab selge ilmaga suurem osa Setomaast, Vastseliina kirik, Petseri kloostri kirikukuplid. Selge ilmaga võib näha ka Pihkva järve veepeegeldust, millest on arvatavalt saanud ka paikkond oma nime, pidades Pihkva järve veepeegeldust mereks¹.
2008.aastal ehitas Meremäe vald mäele 18 meetri kõrguse vaatetorni ja laululava. Laululaval ja peoplatsil peetakse igal aastal jaanipäeva ning teisi üritusi. 2015.aasta võidupühaks valmis mäele uus torn, mis pakub Setomaale saabuvatele külalistele võimaluse linnulennult tutvuda praktiliselt kogu Setomaaga.
Seto väravad
Setomaal liikudes võib näha vaheldusrikkalt erinevaid külasid – peamiselt paiknevad seto talud üksteisest eraldi hajakülades, kuid võime näha ka tihedamalt kokku ehitatud taludega sumbkülasid ja isegi järjestikku asetsevate taludega tänavkülasid. Seto talusid ühendab nende suletud iseloom: hooned paiknevad ümber moro ehk õue. Talu uhkust ja rikkust on Setomaal aga alati väljendanud uhked suured väravad.
Kinnine talutüüp jutustab setode ajaloost nii mõndagi. Sealkandis liikus mööda kaubateid igasugust võõrast rahvast ja sajandite vältel on Setomaad laastanud loendamatu hulk lahinguid ning sõdu. Talude suletud iseloom aitas vältida võõraid pilke ja sissetungijaid, oma kodu hoiti endale, võõras lubati vaid õuele ja vahel ka eeskotta. Kuid oodatud külalised võeti alati vastu suure lahkusega. Seda näeme Setomaal tänaseni – hea külaline siin külalislahkusest puudust tundma ei pea².
Vabarna Anne
Anne sündis Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni ja Kreepa neljanda lapsena 21.detsembril l877. aastal. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati innukalt rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja.
18-aastase neiuna kositi Anne naaberkülla Tonjasse. Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad ja Anne oma nooruses nägus neiu, kuigi kerge iludusveaga: hobuse kabjalöök oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Tal olid ennem käinud isegi 8 kosjad, aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniline. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna.
1927.aastal alustas Anne Paulopriit Voolaineli ärgitusel seto eepose “PEKO” värsistamist. Et Anne ise oli kirjaoskamatu, pani dikteeritud värsid paberile lauluema 19-aastane poeg Ivo (Jaan). Tekst on talletatud 388 leheküljelisse kaustikusse laustekstina. Anne Vabarna on seto eepose lauluema.
Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., vähe enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12. päeval Värska surnuaiale. Laulikut oli viimsele teekonnale tulnud saatma arvukalt kohalikku rahvast, viimast austust avaldasid silmapaistvale rahvalaulikule ka eesti folkloristide esindajad Tallinnast ja Tartust. Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest. Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka ta sünnikodu Võporsova külas. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat isikule, kes on aasta jooksul suutnud anda kõige tõhusama panuse setu rahvakultuuri arendamisse ja talletamisse³.
RAHA ESIKÜLG
Foto: Evelin Urm, Meremäe vaatetorn
Kujundus: Evelin Urm
RAHA TAGAKÜLG
Foto: ERA, Foto 326 Anne Vabarna talu Tońa külas. Foto autor Richard Viidalepp, 1936. aasta.
Kujundus: Evelin Urm