Osta: e-pood
SETO LEELO
Saja kroonine on suursugusem rahatäht teiste seas. Ta on pühendatud seto leelole, mis on kantud maailma kultuuripärandi nimekirja.
Setosid tuntakse kõikjal just nende võimsalt muljetavaldava laulmise järgi. Setodele endile on laulmine loomulik ja igapäevane. Lauldes saab väljendada kõiki mõtteid-tundeid ja kergendada murekoormat, laul aitab mäletada ja meeles pidada vana – kanda ajastust ajastusse edasi omi põliseid tõekspidamisi. Seto laulus on traditsioonilised reeglid, millest iga laulja peab lähtuma, samas oodatakse lauljalt ka improvisatsiooni nende väga selgete piiride sees. Parimad ongi just need lauljad, kes oskavad üheaegselt hoida kinni vanast lauluvormist ja sõnumist, kuid luua samas ka uut, mis haakub vanaga nii loomulikult, et on koheselt autentne ja omane.
2009. aastal kanti seto leelo ehk seto laulutraditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. See tähendab, et seto laulust teatakse maailmas rohkem ning seda väärtustatakse kogu inimkonna ühise rikkusena².
Lauluema kuju
Seto lauluema kuju on mälestusmärk Obinitsas, mis püstitati Setomaa lauluemade, eeskätt Hilana Taarka, Miko Ode ja Irö Matrina mälestuseks. Mälestusmärk avati 1986. aastal IV Setu Leelopäevade ajal. Selle autor on skulptor Elmar Rebane. Kuju on valmistatud graniidist, selle kõrgus on 3 meetrit ja mass 9 tonni. Seoses Obinitsa paisjärve avamise-pühitsemise ristikäigu ning Seto Muuseumitarõ avamisega avati 3. juunil 1995 Seto lauluimä kujo juures teistegi kohalike laulikute Mast Hemmo (1900–1983), Lust Nasta (1893–1983), Luik Okse (1882–1958) ja Vahvik Tepa (1893–1978) mälestuskivid¹.
RAHA ESIKÜLG
Foto: Rein Järvelill
Kujundus: Evelin Urm
RAHA TAGAKÜLG
Foto: EFA.52. A-107-83, Petseri laulupäeva juhtivad tegelased, 1936.a
Kujundus: Evelin Urm